Puurkaevu rajamine ja luba

Õiguslik alus

Puurkaevude rajamist reguleerib veeseadus (Riigi Teataja akt 121092021006) koos puurkaevu ja -augu projekteerimise, rajamise, kasutamise ning likvideerimise korda kehtestava määrusega (akt 127062022013). Järelevalvet ja registreerimist teostab Keskkonnaamet.

Kas veeluba on vaja?

Enamikule eramajapidamistele, kus veetarve jääb alla 10 kuupmeetri ööpäevas, eraldi veekasutusluba vaja ei ole. Suurema veevajaduse korral (nt mitme majapidamise ühiskaev, põllumajanduslik või ärikasutus) tuleb Keskkonnaametilt taotleda veeluba enne rajamist.

Kes tohib kaevu rajada

Puurkaevu projekteerimine ja rajamine eeldab hüdrogeoloogilise uurimistöö litsentsi (KHY-number). See kehtib nii puurijale kui projekteerijale. Litsentsi puudumine on Keskkonnaameti jaoks otsene alus taotlus tagasi lükata — ja tähendab sinu jaoks, et kaev ei pruugi olla seaduslik.

Registreerimine ja katastritunnus

Pärast rajamist esitab puuraja andmed elektroonilisse keskkonnaregistrisse (EELIS). Kui esitus on nõuetekohane, registreerib Keskkonnaamet kaevu 10 tööpäeva jooksul, misjärel kaev saab ametliku katastritunnuse. Ilma registreerimiseta ei loeta kaevu seaduslikult rajatuks — see on eraldi samm, mitte automaatne osa puurimisest.

Kohaliku omavalitsuse nõusolek

Enne puurimist peab kohalik omavalitsus andma ehitusloa või kirjaliku nõusoleku — see eeldab, et Keskkonnaamet on eelnevalt heaks kiitnud projekti, asukoha ja sanitaarkaitseala plaani. Nõusolek kehtib 2 aastat; kui puurimist selle jooksul ei alustata, tuleb nõusolekut uuendada.

Millal Keskkonnaamet taotluse tagasi lükkab

• Projekteerijal või puurijal puudub kehtiv litsents.
• Kavandatud asukoht ei sobi geoloogiliselt (nt liiga lähedal reoveele).
• Kaevu sügavus või konstruktsioon ei vasta nõuetele.
• Taotlus on puudulik või sisaldab valeandmeid.