Puurkaevude register (VEKA): otsing ja registreerimine

VEKA otsing: mida kuhu sisestada

VEKA puuraukude otsingu vormil on väljad kohanime, aadressi (katastritunnus või maaüksus), puuraugu registrikoodi, puuraugu katastri numbri, passi numbri ja seirepuurkaevu numbri jaoks. Kaevu tüübi saab valida rippmenüüst.

Puurkaevude register: õiguslik alus

Registreerimiskohustus tuleneb samast õiguslikust alusest kui kaevu rajamine tervikuna: ehitusseadustik (§ 126) ja taristuministri määrus nr 25 (§ 17 sätestab andmete esitamise Eesti looduse infosüsteemi). Register on Eesti looduse infosüsteem, avalik otsing selles on VEKA.

Miks registreerimine on oluline

Registreerimine on eraldi samm loa saamisest ja tuleb pärast puurimist. Kui kaevu andmed registris puuduvad, on kaevu olemasolu ja päritolu hiljem raske tõendada. Registrikirjet võid vajada näiteks:

• kinnisvara müügitehingus,
• panga hüpoteegitaotluses,
• kindlustuslepingus.

Puuduva kirje on kõige lihtsam korda ajada kohe pärast rajamist, kui puurija andmed on veel käepärast.

Kuidas oma puurkaev registrist üles otsida

Puurkaevude register on avalik. Otsimiseks ei pea sisse logima ega kellelegi päringut saatma. Sisselogimist küsitakse alles siis, kui hakkad ise andmeid esitama. Kõige kindlam otsingutee on kinnistu katastriüksuse tunnus; otsida saab ka kohanime, aadressi või juba teadaoleva registrikoodi järgi. Sama otsing töötab ka Maa-ameti kaardirakenduses, märksõnaga puurkaev.

Puurkaevu pass ehk registrikirje

Argikeeles kutsutakse registrikirjet ka puurkaevu passiks. Iga registreeritud kaev kannab registrikoodi (VEKA otsingus väli „Puuraugu registrikood“). Kui see on sul teada, jõuad kirjeni otse.

Ostad maja puurkaevuga? Tee see kontroll enne notarit

Registriotsing on tasuta ja võtab paar minutit, aga vastab neljale küsimusele, millele müügikuulutus tavaliselt ei vasta:

• kas kaev on üldse registreeritud,
• kui sügav see tegelikult on,
• millisest veekihist vesi tuleb,
• mis aastal ja kes selle rajas.

Register ütleb, mis on paberil. Madal kaev pinnalähedases kihis on saastumisele tundlikum kui sügav puurkaev, mis on ka üks põhjus, miks salvkaev ja puurkaev nii erinevalt käituvad.

Kuidas käib puurkaevu registreerimine

Puurija esitab valminud kaevu andmed Eesti looduse infosüsteemi kümne päeva jooksul rajamise lõpetamisest (määrus nr 25 § 17). Õigus andmeid elektrooniliselt esitada on ainult hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloal märgitud vastutavatel isikutel. See ei toimu puurimise käigus automaatselt, vaid on eraldi samm pärast tööde lõppu.

Kui kaev avab ordoviitsiumi-kambriumi või kambriumi-vendi veekihi, esitatakse andmed viie päeva jooksul radioloogiliste näitajate analüüsi tulemuste saamisest (määrus nr 25 § 17 lõige 2).

Mida sina pead pärast rajamist kontrollima ja hoidma

Andmete esitamise kohustus on puurijal, kuid tulemus puudutab sind. Seepärast tasub asi ise üle kontrollida, mitte eeldada, et kõik on tehtud. Hoia alles kaks asja:

• puurija kirjalik kinnitus, et kaev on Eesti looduse infosüsteemi esitatud;
• kaevu registrikood.

Küsi need lepingu sõlmimisel või töö lõpparve juures. Neid läheb vaja hiljem kinnisvaratehingus, laenutaotluses või kindlustuses.

Kui kaev on registreeritud ja registrikood käes, on veeanalüüs viimane samm enne joomiseks kasutamist. Vaata ka, mis terve projekt kokku maksab, kui su puurija ei ole veel kõiki kirjeid eraldi lahti kirjutanud.